Postitatud: 17. juuli 2014, 22:25
Jõudin 22:30 paiku töölt koju ja kartlikult vaatasin Nööbiku puuri. Ta oli karbi peal ja vaatas mulle otsa. Oluliselt reipama olekuga, kui eile. Silmad küll kissis, aga minu meelest mitte paistes, võtsin ta kätte ja uurisin lähemalt ka kaela. Peale vaadates ei saa küll aru, et paistes oleks.
Praegu nuuman teda hea ja paremaga, panin talle kartulit ja hakkliha kastet, mida ta isukalt sööma hakkas, hommikul pandud kurgi ja banaani oli kõik ära söönud
, panin ka neid juurde. Käppade vahele endiselt toitu ei võta, aga tundus, et liigub puuris rohkem ringi, kui eile ja täna hommikul.
Homme läheme arstile.
Praegu nuuman teda hea ja paremaga, panin talle kartulit ja hakkliha kastet, mida ta isukalt sööma hakkas, hommikul pandud kurgi ja banaani oli kõik ära söönud
, panin ka neid juurde. Käppade vahele endiselt toitu ei võta, aga tundus, et liigub puuris rohkem ringi, kui eile ja täna hommikul.Homme läheme arstile.