Postitatud: 16. juuli 2014, 07:32
Eile hommikul enne tööle tulekut, kui Chillile antibiootikumi andsin (Chillil hingamisteedega midagi), ei märganud ma, et kellelgi midagi halvasti oleks, minu teada olid kõik ninapidi puuri ukse juures uurimas, mida ma teen.
Õhtul, peale tööd ja trenni, kui võtsin neid välja, et natuke neil joosta lasta ja puuri riiuleid pesta, ei tulnud Nööbik uksele vastu. Mõtlesin, et las siis magab seal puuri põrandal karbis. Ühel hetkel pistis ta oma nina sealt välja ja vaatasin kohe, et ta ei ole tema ise!
Silmad vidukil, karv sassis ja ise selline meeltesegaduses. Hakkasin teda kätte võtma, siis võpatas. Lasin ennast siis enne nuusutada, siis lasi ilusti kätte võtta. Esimese asjana kuulasin kõrva ääres, kas ka mingi jama hingamisega, kurjakuulutavat raginat ma aga ei kuulnud.
Ta oli aga kuidagi väga segaduses, ei saanud aru, kuhu poole kõnnib, muutis kogu aeg suunda (ei kõnni ringiratast, vaid lihtsalt sihitult). Panin ta teiste juurde diivanile, pesin riiulid, vahetasin kiiged ja panin neile kurki, porgandit, banaani.
Kui nad puuri panin, siis kõik tormasid sööma, Nööbik jäi alumisele riiulile, kus on kuivtoit ja ta ei saanud midagi aru. Käis kraapsas hambaga kuivtoitu, siis tatsas ringi ja nii mitu korda. Kõik ju sebisid ringi ja sõid midagi paremat, kui kogu aeg ees olev kuivtoit, ta aga ei saanud üldse aru, kust "paremat" saab (see oli asetatud ülemisele riiulile). Mööda puurivõret ta ronida ei üritanudki, jäi jännis näoga alumisele riiulile.
Tõstsin ta siis üles värske toidu juurde. Kohe hakkas ahnelt sööma, aga mis kõige veidram, ta ei võtnud toitu esikäppade vahele, vaid hammastega haaras, palju sai, tõstis siis toidu enda ette maha ja vasak esikäpp oli justkui jõuetult käpa küljele toetumas, varvastele ta ei toetunud. Kui kõndis, siis olid käpad ilusti maas. Kukkus sealt ülevalt riiulilt maha, sest ei ei osanud servadega arvestada
Ma ei saagi aru, kas ta ei näe ka hästi, või tal lihtsalt ei ole koordinatsiooni taju, sest ta kõnnib asjadele otsa ja ei saa ise ka aru, kus ta on. Kurb teda vaadata.
Otsustasin talle veel õhtul kell 23 putru teha, tegin talle teise puuri mõnusa olemise. Seal pole vähemalt riiuleid, kust alla kukkuda ja keegi ei söö toitu eest ära, sest eile õhtul haarasid teised tal toidu lausa suust ära ja tallusid tal otsas.
Hommikul panin talle veel banaani ja paar juustukildu, kuivtoitu ta söönud ei olnud öösel, putru oli veidike järel.
Täna helistan arstile, aga kardan, et ta ei oska teda väga aidata, sest mul on tunne, et tal on olnud insult või võib tal ajus kasvaja olla?
Ma olen ise tööl seitsmeni ja arsti vastuvõtt on 15:00-18:00. Ma ei ole üldse kindel, kas mul lubatakse töölt ära käia.
Ma ei tea, mida teha, olen nukker ja nõutu!
Õhtul, peale tööd ja trenni, kui võtsin neid välja, et natuke neil joosta lasta ja puuri riiuleid pesta, ei tulnud Nööbik uksele vastu. Mõtlesin, et las siis magab seal puuri põrandal karbis. Ühel hetkel pistis ta oma nina sealt välja ja vaatasin kohe, et ta ei ole tema ise!
Silmad vidukil, karv sassis ja ise selline meeltesegaduses. Hakkasin teda kätte võtma, siis võpatas. Lasin ennast siis enne nuusutada, siis lasi ilusti kätte võtta. Esimese asjana kuulasin kõrva ääres, kas ka mingi jama hingamisega, kurjakuulutavat raginat ma aga ei kuulnud.
Ta oli aga kuidagi väga segaduses, ei saanud aru, kuhu poole kõnnib, muutis kogu aeg suunda (ei kõnni ringiratast, vaid lihtsalt sihitult). Panin ta teiste juurde diivanile, pesin riiulid, vahetasin kiiged ja panin neile kurki, porgandit, banaani.
Kui nad puuri panin, siis kõik tormasid sööma, Nööbik jäi alumisele riiulile, kus on kuivtoit ja ta ei saanud midagi aru. Käis kraapsas hambaga kuivtoitu, siis tatsas ringi ja nii mitu korda. Kõik ju sebisid ringi ja sõid midagi paremat, kui kogu aeg ees olev kuivtoit, ta aga ei saanud üldse aru, kust "paremat" saab (see oli asetatud ülemisele riiulile). Mööda puurivõret ta ronida ei üritanudki, jäi jännis näoga alumisele riiulile.
Tõstsin ta siis üles värske toidu juurde. Kohe hakkas ahnelt sööma, aga mis kõige veidram, ta ei võtnud toitu esikäppade vahele, vaid hammastega haaras, palju sai, tõstis siis toidu enda ette maha ja vasak esikäpp oli justkui jõuetult käpa küljele toetumas, varvastele ta ei toetunud. Kui kõndis, siis olid käpad ilusti maas. Kukkus sealt ülevalt riiulilt maha, sest ei ei osanud servadega arvestada
Ma ei saagi aru, kas ta ei näe ka hästi, või tal lihtsalt ei ole koordinatsiooni taju, sest ta kõnnib asjadele otsa ja ei saa ise ka aru, kus ta on. Kurb teda vaadata.
Otsustasin talle veel õhtul kell 23 putru teha, tegin talle teise puuri mõnusa olemise. Seal pole vähemalt riiuleid, kust alla kukkuda ja keegi ei söö toitu eest ära, sest eile õhtul haarasid teised tal toidu lausa suust ära ja tallusid tal otsas.
Hommikul panin talle veel banaani ja paar juustukildu, kuivtoitu ta söönud ei olnud öösel, putru oli veidike järel.
Täna helistan arstile, aga kardan, et ta ei oska teda väga aidata, sest mul on tunne, et tal on olnud insult või võib tal ajus kasvaja olla?
Ma olen ise tööl seitsmeni ja arsti vastuvõtt on 15:00-18:00. Ma ei ole üldse kindel, kas mul lubatakse töölt ära käia.
Ma ei tea, mida teha, olen nukker ja nõutu!