Postitatud: 03. juuli 2004, 23:37
Kui ei ole märgata, et ta oluliselt stressaks (näitkeks punaseid porfüriinipisaraid valaks), siis ma arvan, et see on sinu otsustada, kas sa tahad rotipidamisega jätkata või mitte. Kas teine rott on sama vana?
Mul endal on vaja nüüd ka raske otsus langetada. Kaks päeva peale seda, kui olin m-ile hõisanud, et minu 3-aastasel ei olegi veel ühtegi kasvajat, leidsin Turni küljelt kahtlase mügariku. See ei olnud kõva tükk nagu need, mida ma varem olin rottidel näinud, vaid on pigem selline pehme mass naha all. Ega lõpuni kindel ei ole, et see kasvaja on, aga tõenäoliselt. Arsti juures avastati teine veel - esialgu veel üsna tilluke kõva mügarik täpselt rinnanibu all. Ma olen nüüd pikalt kaalunud, kas opereerida või mitte, ning vist otsustanud, et targem oleks lasta Turnil nüüd rahus minna. Ta on varsti juba aasta otsa komberdanud ringi poolhalvatuna ning aeg-ajalt tatisena. Ma ei tea, kas ta suudab veel elamisest rõõmu tunda või ainult vaikselt ootab surma. Operatsiooni üleelamine on tema puhul küsimärgi all, aga kui ka läheb õnneks, siis kogu sellega kaasnev valu ja stress... Ma arvan et talle pole seda enam vaja.
Otsus oleks nagu tehtud, kuid... hirmus kiusatus on olla isekas ja seda särasilmset olendit veel võimalikult kaua enda juures hoida... Operatsioon ehk pikendaks tema eluiga mõnedki kuud. Pealegi: kas ma ikka suudan ära tunda õige hetke, mil oleks vaja ta surmaunne panna - kui kasvaja on liiga suureks paisunud ning talle elamine tõepoolest veel ainult piina valmistab...
Mul endal on vaja nüüd ka raske otsus langetada. Kaks päeva peale seda, kui olin m-ile hõisanud, et minu 3-aastasel ei olegi veel ühtegi kasvajat, leidsin Turni küljelt kahtlase mügariku. See ei olnud kõva tükk nagu need, mida ma varem olin rottidel näinud, vaid on pigem selline pehme mass naha all. Ega lõpuni kindel ei ole, et see kasvaja on, aga tõenäoliselt. Arsti juures avastati teine veel - esialgu veel üsna tilluke kõva mügarik täpselt rinnanibu all. Ma olen nüüd pikalt kaalunud, kas opereerida või mitte, ning vist otsustanud, et targem oleks lasta Turnil nüüd rahus minna. Ta on varsti juba aasta otsa komberdanud ringi poolhalvatuna ning aeg-ajalt tatisena. Ma ei tea, kas ta suudab veel elamisest rõõmu tunda või ainult vaikselt ootab surma. Operatsiooni üleelamine on tema puhul küsimärgi all, aga kui ka läheb õnneks, siis kogu sellega kaasnev valu ja stress... Ma arvan et talle pole seda enam vaja.
Otsus oleks nagu tehtud, kuid... hirmus kiusatus on olla isekas ja seda särasilmset olendit veel võimalikult kaua enda juures hoida... Operatsioon ehk pikendaks tema eluiga mõnedki kuud. Pealegi: kas ma ikka suudan ära tunda õige hetke, mil oleks vaja ta surmaunne panna - kui kasvaja on liiga suureks paisunud ning talle elamine tõepoolest veel ainult piina valmistab...