Postitatud: 18. juuli 2004, 10:27
d2ndu kirjutas:Kas kellegil Eestis seda papagoiliiki ka on? Välimuse poolest paistavad nad ilusad linnud olevat, aga kuidas on nad iseloomult?
Mul on kodus kogumiks "Loomariigis" ja seal on hästi paljudest loomadest-lindudest sellised infolehed. Ka Araraunast on. Kuna on päris palju juttu, siis kõike ma ei hakka siia kirjutama, aga tähtsamad asjad küll:
Ararauna on väga hästi kohastunud eluks troopikametsas. Erksavärviline, kollase-sinisekirju värvus maskeerib teda taimestiku keskel suurepäraselt.
Ararauna lendab väga hästi, osavasti põikleb ta hiigelsuurte puude okstest kõrvale.
Eluviis
Ararauna esineb harilikult märgaladel või jõgede kallastel kasvavates metsades. Sööma lendab ta avamaastikele. Araraunad on kartlikud linnud, kes püüavad hoiduda inimestest nii kaugele kui võimalik. Uusasustusega piirkondades on ararauna arvukus olulisel määral langenud või on see lind sealt hoopiski ära kadunud. Hämaruse saabudes hakkavad araraunad kogunema ühistesse ööbimiskohtadesse. Juba koidikul lahkuvad nad sealt valju kisaga ning suunduvad toitu hankima. Puude ja taevalaotuse taustal on neid päikesevalguses raske märgata, seetõttu on nad kiskjate eest üsna turvaliselt kaitsutd.
Toitumine
Ararauna on täielikult puudest sõltuv. Ta toitub puuviljadest ja seemnetest, peamiselt erinevatest pähklitest. Ta võimsa noka jaoks ei tekita mingit probleemi isegi kõige kõvemate kestade purustamine. Troopilistest ja subtroopilistes piirkondades, kus ararauna elutseb, küpsevad puuviljad erinevatel aastaaegadel, seetõttu on lindudele aastaringselt kindlustatud mitte ainult piisavalt, vaid lausa külluses toitu. Hiigelsuured araraunade parved läbivad iga päev pikki vahemaid ühistest ööbimispaikadest toiduallikateni. Võib-olla teavad nad teatud puude asukohta ning viljade küpsemise aega ning on suurelised seda teavet ka üksteisele edastama. Parve juhivad teekonnal toidukohta alati kogenud vanalinnud.
Ararauna ja inimene
Araraunadega kaubitsemine nende puuris ja aedikutes pidamiseks toimub juba ammustest aegadest saadik. Mitmed aarapapagoide liigid on Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse jõudnud vaid tänu kaubitsejatele. Lindude püüdmisel vabast loodusest on aga drastilised tagajärjed. Mõned liigid on juba välja surnud, ent paljud on suures ohus. Sagedane lindude kättesaamise meetod on linnupoegade korjamine pesadest. Piirkondades, kus aarasid sulgede pärast püütakse, tulistatakse neid puude otsast alla. Suurimaks ohuks kõigile metsloomadele on aga nende elukeskkonna hävimine. Džunglid raiutakse maha ning asendatakse põllumajandusmaadega.
Suurus: Keha pikkus sabaotsani kuni 95 cm, saba pikkus 50 cm.
Harjumuspärane eluviis: Seltsiv liik, toitu hangib ja ööbib suurte parvedena.
Toitumine: Pähklid, puuviljad, seemned.
Eluea pikkus: vangistuses kuni 50 aastat.
Ma ei kirjutanud seda teksti spetsiaalselt sulle, mul oli see arvutis juba olemas, kuna mulle endale ka need papagoid väga meeldivad(välimuse poolest), kuid Eestis neid vaevalt leidub ja pealegi on ta ikkagi džungli loom, toas hoidmiseks kohe üldse ta ei sobi. Parem võta viirpapagoi
