Postitatud: 19. mai 2004, 17:25
emasel ja isasel ei peaks mingit vahet olema. Välimuse ja iseloomu järgi neil nagunii sugu ei määra ning õppimisvõime ei sõltu soost. Aarfika hallpapagoidel on tegelikult kaks alamliiki: Kongo ja Timneh. Neist esimene on natuke suurem, helehalli keha ja erkpunaste sabasulgedega, teine pisem, tumehalli keha ja tumepunaste sabasulgedega. Üldiselt on Kongo halle kodudes kauem peetud ja on vist mujal maailmas ka levinumad, meil Eestis olen ise näinud ainult Timneh'e, kuid olen kuulnud ka ühest Kongost. Aga ega seal nagunii suurt vahet ei ole, kumma alamliigi linnu saad - õppimisvõime on neil ühesugune, mõnede allikate kohaselt ainult on Timnehid parema stressitaluvusega kui Kongod.
Ja ühte ära kunagi unusta: KÕIK AAFRIKA HALLID EI ÕPI RÄÄKIMA. Selle võimalusega pead arvestama. Ning sellega arvestades soovitaksin sul rahulikult oodata (ja raha koguda) kuni saad tõepoolest poja, mitte täiskasvanud linnu, siis vähemalt ei saa hiljem endiseid omanikke süüdistada, kui lind agressivseks muutub või kunagi telefonihelina jäljendamisest kaugemale ei jõua... Sellest, et keegi Valgamaal neid kasvatab, olen minagi kuulnud, võiksid tõesti otse kontakti otsida.
Üldiselt ootab see lind sinult tõsist pühendumist ja sobib tegelikult kõige paremini kodusele inimesele eramajja. Meil elab ta kontoris (väike firma), aga ausalt öeldes ei ole seegi päris õige lahendus, sest temale ei piisa ainult sellest, et ta saab sinuga ühes toas viibida, ta tahab, et sa temaga sõna otseses mõttes koguaeg tegeleksid ja mängiksid. Kui sa seda ei tee, siis ta kas teeb pahandust (näiteks närib raamatuid või riideid) või siis lärmab, kui ta puuris kinni on. Kuigi kirjade järgi olevat hallapagoid üldiselt vaiksemad (ja häbelikumad) linnud kui enamik suuri papagoisid, on vähemalt meie oma küll nii valjuhäälne, et mõnikord töölt koju minnes pea huugab otsas ja sellist asja oma kõrvalkorteris küll taluda ei tahaks... ehk siis - mõtle ka naabritele.
Aga teinekord on ta jälle nii-armas-nii-armas. Istub käsivarrel või jutustab midagi vaikselt omaette (rääkida ta meil ei oska, aga teeb vahel sellist vaikset raadio-onu kõnemulina sarnast häält), või siis laseb ennast kukla tagant sügada (seda mina isiklikult veel teha ei julge, sest tema hammustus on jube valus), või siis kui ta üritab enda suurt keret tillukesse joogitopsi suruda selle märgiks, et kuulge, viimane aeg oleks mind vannitada...
Kindlasti uuri ja loe eelnevalt nii palju kui õnnestub. Vaadates, kui palju täiskasvanud halle edasi müüakse, jääb mulje, et paljudele osutub temaga toimetulek ülejõukäivaks. Parim leht, mis mulle seni ette on sattunud: http://www.itsagreysworld.com/home.html
Ja ühte ära kunagi unusta: KÕIK AAFRIKA HALLID EI ÕPI RÄÄKIMA. Selle võimalusega pead arvestama. Ning sellega arvestades soovitaksin sul rahulikult oodata (ja raha koguda) kuni saad tõepoolest poja, mitte täiskasvanud linnu, siis vähemalt ei saa hiljem endiseid omanikke süüdistada, kui lind agressivseks muutub või kunagi telefonihelina jäljendamisest kaugemale ei jõua... Sellest, et keegi Valgamaal neid kasvatab, olen minagi kuulnud, võiksid tõesti otse kontakti otsida.
Üldiselt ootab see lind sinult tõsist pühendumist ja sobib tegelikult kõige paremini kodusele inimesele eramajja. Meil elab ta kontoris (väike firma), aga ausalt öeldes ei ole seegi päris õige lahendus, sest temale ei piisa ainult sellest, et ta saab sinuga ühes toas viibida, ta tahab, et sa temaga sõna otseses mõttes koguaeg tegeleksid ja mängiksid. Kui sa seda ei tee, siis ta kas teeb pahandust (näiteks närib raamatuid või riideid) või siis lärmab, kui ta puuris kinni on. Kuigi kirjade järgi olevat hallapagoid üldiselt vaiksemad (ja häbelikumad) linnud kui enamik suuri papagoisid, on vähemalt meie oma küll nii valjuhäälne, et mõnikord töölt koju minnes pea huugab otsas ja sellist asja oma kõrvalkorteris küll taluda ei tahaks... ehk siis - mõtle ka naabritele.
Aga teinekord on ta jälle nii-armas-nii-armas. Istub käsivarrel või jutustab midagi vaikselt omaette (rääkida ta meil ei oska, aga teeb vahel sellist vaikset raadio-onu kõnemulina sarnast häält), või siis laseb ennast kukla tagant sügada (seda mina isiklikult veel teha ei julge, sest tema hammustus on jube valus), või siis kui ta üritab enda suurt keret tillukesse joogitopsi suruda selle märgiks, et kuulge, viimane aeg oleks mind vannitada...
Kindlasti uuri ja loe eelnevalt nii palju kui õnnestub. Vaadates, kui palju täiskasvanud halle edasi müüakse, jääb mulje, et paljudele osutub temaga toimetulek ülejõukäivaks. Parim leht, mis mulle seni ette on sattunud: http://www.itsagreysworld.com/home.html