Postitatud: 28. oktoober 2005, 13:41
Mina kusjuures kah olen mõelnud, et nad puberteedi läbi põevad. Sebastian oli alati hästi hea "laps" ega närinud palju, tundis peamiselt rõõmu ringijooksmisest. Ja kui hakkas kuskilt närima, siis käratasin korra või koputasin vastu põrandat ja ta lõpetas kohe ära. Aga mingil perioodil hakkas hullult palju närim ega tahtnud sõna kuulata, ei hoolinud minu koputustest ega midagi. Pidin ta juurde minema ja ta eemale lükkama ning siis 10 sekundit hiljem näris juba midagi muud. Eks me omaette naersime küll, et tal on raske puberteet. Aga nüüd on see nagu üle läinud ja oskab normaalselt käituda küll 