Postitatud: 25. jaanuar 2013, 12:55
Tere!
Mul on probleem oma emase deeguga, kes on meil olnud poolteist aastat. Ta on umbes 4 aastane, ning eelnevalt elanud 2-es kohas: oma sünnikodus ning hiljem mu tuttavate juures kust me ta võtsime. Praegu on tal ka puurikaaslane, kes on umbes 1-e aastane, ning olnud meil tänasega täpselt 8 kuud. Nimelt mu vanem deegu on inimestesse ikka veel umbusklik. Ma olen püüdnud temaga palju sõbrustada. Usun, et asi on selles, et talle on minevikus (eelmistes kodudes) väga palju haiget tehtud. Vastutustundetud loomapidajad, kelle kodudes on palju lärmi ja 2-4 aastased lapsed. Muidugi oli deegu üsna-üsna halvas seisus kui me ta tõime. Praegu tervis on parem. Kõige hullemini kardab ta inimese käsi. Sülle tuleb küll kuid väga vastumeelselt. Täna isegi natukene tudus mu süles. Varem hammustas ta väga palju ja väga valusasti. Vahepeal see lakkas, siis hakkas jälle hammustama ja hetkel ta pole enam natuke aega kedagi hammustanud.
(Peaks veel mainima, et eelmises kodus oli ta joogiks must vihmavesi ja üleüldse vale toit ning ta elas sügise alguses õues oma õega kes surigi selle tõttu. Tema elus on olnud ka muid šhokke.)
Loodan, et saan siit abi. Eelnevates postitustes olevad soovitused olen kõik kogu tema siinelamise ajal läbi proovinud ja miski ei aita.
Ette tänades!
Mul on probleem oma emase deeguga, kes on meil olnud poolteist aastat. Ta on umbes 4 aastane, ning eelnevalt elanud 2-es kohas: oma sünnikodus ning hiljem mu tuttavate juures kust me ta võtsime. Praegu on tal ka puurikaaslane, kes on umbes 1-e aastane, ning olnud meil tänasega täpselt 8 kuud. Nimelt mu vanem deegu on inimestesse ikka veel umbusklik. Ma olen püüdnud temaga palju sõbrustada. Usun, et asi on selles, et talle on minevikus (eelmistes kodudes) väga palju haiget tehtud. Vastutustundetud loomapidajad, kelle kodudes on palju lärmi ja 2-4 aastased lapsed. Muidugi oli deegu üsna-üsna halvas seisus kui me ta tõime. Praegu tervis on parem. Kõige hullemini kardab ta inimese käsi. Sülle tuleb küll kuid väga vastumeelselt. Täna isegi natukene tudus mu süles. Varem hammustas ta väga palju ja väga valusasti. Vahepeal see lakkas, siis hakkas jälle hammustama ja hetkel ta pole enam natuke aega kedagi hammustanud.
(Peaks veel mainima, et eelmises kodus oli ta joogiks must vihmavesi ja üleüldse vale toit ning ta elas sügise alguses õues oma õega kes surigi selle tõttu. Tema elus on olnud ka muid šhokke.)
Loodan, et saan siit abi. Eelnevates postitustes olevad soovitused olen kõik kogu tema siinelamise ajal läbi proovinud ja miski ei aita.
Ette tänades!