Postitatud: 02. veebruar 2011, 03:30
Tere,
olen üsna vastne deegude omanik. Sain umbes kuu tagasi endale kaks deegutüdrukut(kolme ja nelja aastane). Alguses olid nad muidugi veidi hirmul ja vaiksed, aga umbes nädalaga läks see üle. Siis olid tublid ja aktiivsed deegud, jooksid mööda puuri ringi ja olid omavahel muidu ka sõbralikud.
Siis olin nädalakese ära, korterikaaslane, kes nendega ka algul tegeles vaatas niikaua nende järgi ja toitis neid.
Nüüd tulin tagasi ja esiteks alguses deegud kaklesid omavahel päris palju (päris kallale ei läinud aga karjusid küll üksteise peale ja noorem ei lubanud vanemat enda ligi), aga sellest nad on nüüd natuke üle saanud. Teiseks on nad kuidagi õnnetud. Jooksevad natuke rattas ja siis kükitavad kusagil korruste peal niisama. Ainult siis kui söögi karbiga klõbistada jooksevad juurde. Ma lasin nad enne ära minekut tuppa lahti ka korraks ja siis nad olid üsna õnnelikud, aga nüüd ma ei saa neid enam lahti lasta, kuna mu toal pole ust ja kui nad välja pääsevad siis nad on terve korteri peal laiali. Rõõmsad ja energilised on nad siis kui neid liiva vanni lasen, ma ehitasin ühest suuremast pappkastist neile nn. puuri osa mille vahetevahel sinna külge panen et nad pesemas saaksid ennast käia.
Ehk siis minu küsimus on et kas teil on ka nii juhtunud et nad kuidagi vabadust igatsedes sellised kurvad on, või peaksin ma muret tundma?
olen üsna vastne deegude omanik. Sain umbes kuu tagasi endale kaks deegutüdrukut(kolme ja nelja aastane). Alguses olid nad muidugi veidi hirmul ja vaiksed, aga umbes nädalaga läks see üle. Siis olid tublid ja aktiivsed deegud, jooksid mööda puuri ringi ja olid omavahel muidu ka sõbralikud.
Siis olin nädalakese ära, korterikaaslane, kes nendega ka algul tegeles vaatas niikaua nende järgi ja toitis neid.
Nüüd tulin tagasi ja esiteks alguses deegud kaklesid omavahel päris palju (päris kallale ei läinud aga karjusid küll üksteise peale ja noorem ei lubanud vanemat enda ligi), aga sellest nad on nüüd natuke üle saanud. Teiseks on nad kuidagi õnnetud. Jooksevad natuke rattas ja siis kükitavad kusagil korruste peal niisama. Ainult siis kui söögi karbiga klõbistada jooksevad juurde. Ma lasin nad enne ära minekut tuppa lahti ka korraks ja siis nad olid üsna õnnelikud, aga nüüd ma ei saa neid enam lahti lasta, kuna mu toal pole ust ja kui nad välja pääsevad siis nad on terve korteri peal laiali. Rõõmsad ja energilised on nad siis kui neid liiva vanni lasen, ma ehitasin ühest suuremast pappkastist neile nn. puuri osa mille vahetevahel sinna külge panen et nad pesemas saaksid ennast käia.
Ehk siis minu küsimus on et kas teil on ka nii juhtunud et nad kuidagi vabadust igatsedes sellised kurvad on, või peaksin ma muret tundma?