Postitatud: 23. juuni 2010, 12:25
Postitas ilts00
Nimelt on mul tõsine probleem minu deegudega või täpsemalt öelda vist minuga.Nimelt olen juba 5 aastat rotte kasvatanud ning pool aastat tagasi suri mu viimane rott vanadusse.Otsustasin võtta deegud, kuna olin nende kohta uurinud ja nad pidavat väga toredad ja taiplikud loomad olema(nagu rotid).Mõeldud tehtud.Kuid nüüd,kui mul deegud olnud juba 3 kuud, kuid nad ei ole sugugi seltskondlikud loomad.Esimesed 2 nädalalt ma püüdsin neid mitte eriti puutuda, kuid ülejäänud aja ma pidevalt harjutasin oma kätega neid(andsin süüa käest ,tõstsin endale sülle), kuid muutusi pole toimunud.Nad on väga metsikud ega taha inimesega mingit tegemist teha.Ma olen neid juba 2 kuud mööda tuba lahti laksnud jooksma, kuid peale seda püüan ma neid mööda tuba pool tundi ,mille peale ma väga vihastan, sest nad põgenevad ikka elu eest.Isegi maas toiduga istudes ja neid vaikselt kutsudes nad juurde ei tule.Vahetevahel nad hammustavad ka käest, kuigi neile haiget pole kunagi tehtud.Mõnikord hammustavad päris valusalt.Ma juba vaikselt hakkan kahetsema,et need loomad endale seotasin.Kuna mul on olnud elujooksul 3 rotti ning nad kõik on olnud ülimalt sõbralikud ja head lemmikloomad ei mõitsa ma,mis siis minu deegudega lahti on.Kas tõesti hakkavad nad eluaeg nn. hamsrid olema?(ma ei salli hamstreid, kuna nad tunduvad alati üli mittesõbralikud ja eelistavad oma elu omaette puuris elada)

Ma loodan, et te mõistate mu probleemi ega mõista mind hukka.Kirjutan siia kuna olen ülimalt mures sellepärast, sest igapäevaga need loomad aina tõukavad mind endast eemale.Kas tõesti lõppeb kõik sellega, et pean oma loomad lihtsalt ära andma, kuna oma närv ei pea vastu?